millest ma räägin domeeniseminaril
Esinen 3ndal ÄP seminaril Muudatused domeenide registreerimise korras, ametlik teemapüstitus pidanuks algselt hõlmama .ee registreerimise teenust & pakkujaid, aga kuna praeguse seisuga on protsess jälle veidi limbos … noh ametlikult küll “Domeeninimede reeglite eelnõule laekunud ettepanekute läbitöötamine jätkub” või zone blogi sõnastuses “EE tippdomeeni uue reeglistiku kehtestamine lükkub edasi” (ma igaks juhuks ei ütle “ime kah, et teenusepakkujad valmis pole, kui isegi lepingu draft veel avalik pole”) … siis pole mul väga midagi katsetada/demoda.
Miska tuleb ette võtta plan B – või tegelikult küll plan A – ja kõneleda asjadest mida ma ise kasutan ja kuidas ma tahaks, et teenused välja näeksid. Vähemasti on mul selleks nüüd igati hea vabandus 
Ja vaadates regimisnimekirja on meil tulemas selline tore workshopi suurusjärku üritus, kus osalejateks hulk ITjuhte, sekka mõni firmajuht ja jurist (ametlik sihtgrupp oli muideks huvitav: “ITjuhid, firmajuhid ja FIEd kes neile kodulehekülgi teevad”) ja Hõbe (terv!).
Et siis… alustama peaks vist sellest miks on kellelgi vaja rohkem kui ühte domeeni (vt By the Numbers: How I built a Web 2.0, User-Generated Content, Citizen Journalism, Long-Tail, Social Media Site for $12,107.09) ning mis hakkab saama siis, kui domeene on palju ja neid tuleb kuidagi ka hallata (ma kardan, et ma ei suuda hoiduda ettekande alguses ka kiirest hinnangust uue domeenireeglistiku ümber toimuvale ja kuidas see mõjutab tõenäosust, et ma hakkan saama rohkem sellist teenust nagu ma sooviksin).
- Hetkel olen sattunud uusi mitte-.ee domeene regama peamiselt majutusteenusepakkujate juures, miska mul on domeenid mööda maailma laiali. See on mõnel puhul mugav, st majutaja konfib DNSi ja mul on lihtne mitu domeeni ühe veebi peale suunata, a la reklaam-turundus.net ja reklaamturundus.com. Olen pikka aega plaaninud domeenid ühe registripidaja juurde kolida, mõeldes selle peale et aga kui minuga midagi juhtub kuidas siis keegi asjad üle saab võtta… Kui kellelegi on head soovitust universaalse registripidaja suunal siis ma heameelega testiks neid ja arvustaks / soovitaks edasi.
- Keerulisemateks olukordadeks ja .ee domeenide tarbeks kasutan juba aastaid dnsmadeeasy.com tasulist teenust – seal saab mh teha template’i mis haldab sama firma .ee ja .eu domeene ning puuduvad igast majutaja-kiiksud (et kui ma MX kirje ära kustutan siis pannakse midagi vaikmisi asemele vms). Kolisin sinna üle, kuna enne olid .ee domeenid püsika tõttu Microlinkis, aga nendega suhtlemine eeldas miski idiootliku veebivormi täitmist ja ma leidsin, et mingu nad kõige täiega…
- DNS tahab muidugi mõnevõrra õppimist (igast pisiasjad, nagu domeeninime lõppu käib punkt). Veendumaks tehtu korrasolekus kasutan dnsstuff.com raportit.
- Ja siis on hulk lisanippe mida viisakad teenused pakuvad – nagu tagavara-MX-teenus, veebisaidi alternatiiv-IP juhuks kui põhisait pikali kukub, erinevat sorti redirectid (mis vahel võiksid olla tehtud veebiserveris, aga vahel on hea võtta teenust juba DNSpakkujalt).
- Tegelt tuleb selle kõige juurde rääkida ka veebimajutusest, sest “keskmise firma” jaoks on siiski mõistlik võimalikult palju teenuseid ühes kohas hoida. Ning miskipärast on nii, et mul on kodumaiste majutajatega alati mingeid pisijamasid – selliseid, mida mul kusagil suurfarmides nagu pole. (a la mingid Wordpressi pluginad ei toimi, server ei jookse kasutaja õigustes jne).
- Kui on majutus, siis tuleks vaadata et see püsti püsib ja survele vastu peab. pingdom.com (hea nõuda teenusepakkujalt oma virtuaalhosti kolimist kuhugi vähem maas käivasse kohta) ja loadstorm.com (simuleerimaks olukorda, kui sinu blogi kajastab lives iPad’i lanseerimist).
Mida veel, mida mitte? Ahjah, kõik see eelnev tuleks ette kanda kujul, mis annaks IT-juhtidele infot selle kohta kuidas teha ja ülejäänud kuulajatele motivatsiooni seda tegemist nõuda.
tegelt poldki väga hull auk
Sattusin reedel autoga sõites kuulama KUKUst intervjuud, kus Pert Lomp Microsoft Eestist teavitas nn “hiina häkkerite guuglirünnakus” kasutatud turvaaugu lappimisest. Mis on mõistagi tore, aga öeldu tekitas minus akuutse soovi kommenteerida… ning mõned viimastel päevadel loetud artiklid sobivad sinna juurde kenasti.
Pert Lomp: Uudis on positiivne, meie spetsialistid on ööpäevaringselt tegelenud alatest 15ndast jaanuarist kui ilmsiks tuli turvaauk mis oli suunatud MS IE veebibrauseri 6nda versiooni pihta ja turvaauku kasutasid ära ilmselt Hiina häkkerid ründamaks Google’i ja Yahoo süsteeme. Hea meel on tõdeda, et nüüdseks on Microsoft turvaaugu sulgenud ja uuema versiooni kasutajatel ei ole senini muretsemiseks põhjust.
14ndal ilmus Microsoft Security Advisory 979352 mis kirjeldas probleemi olemust ning ajutisi meetmeid, turvaauk ise oli MSile teada juba mullu augustist ja võib arvata, et sellega ka tegeleti kuivõrd paik oli plaanis avaldada järgmise “korralise paikamisteisipäeva” käigus. Mõistagi on tore, et paigad enne avaldamist korralikult läbi testitakse ning teadaoleval hetkel avaldatakse – sest teadupoolest tutvuvad paikadega ka kurikaelad ja kes kohe ei uuenda on neile paari päeva pärast kerge saak. Aga et miks nagu pool aastat? Lugu sellest kuidas sündis Vista shut-down menüü võib olla huvitav lugemine 
Mis puutub aga varasematesse versioonidesse… siis jah, kuna “hiinlased” ründasid konkreetselt IE6 turvaauku ja kuigi oli olemas (aga mitte avalik) näidiskood uuemate versioonide ründamiseks selle kasutamist veel ei täheldatud. Mis ei tähenda aga kohe kindlasti seda, et muretsemiseks põhjust ei ole – lubatagu korrata, et kõneksolev turvaauk oli jõudnud IE6 peal kasutuses olla juba mõnda aega, enne kui Google reaalse rünnaku pärast lärmi tõstis ja seejärel ka viirusetõrjed asjaga tegelema hakkasid. See, et me rünnakutest ei tea, ei anna kohe kindlasit põhjust mittemuretsemiseks. Eriti kuivõrd Microsoft Security Bulletin MS10-002 toob meieni lisaks kära tekitanud augule veel 7 paika, mis kah enamuses “kriitilised”, sh mitmel platvormil IE8… (ja olgu öeldud, et paljud meist ei ole veel Vista / 7 peale üle läinud…)
This security update is rated Critical for all supported releases of Internet Explorer: Internet Explorer 5.01, Internet Explorer 6, Internet Explorer 6 Service Pack 1, Internet Explorer 7, and Internet Explorer 8 (except Internet Explorer 6 for supported editions of Windows Server 2003).
Aga üks huvitav asi veel – nimelt hea uudis on see, et turvaaugule on olemas paik, halb uudis aga see, et kõik need augud (samuti varasemad) saadavad meid veel pikka aega. Brian Krebs kirjutab loos A Peek Inside the ‘Eleonore’ Browser Exploit Kit ühest laialt kasutatavast tööriistakomplektist mis mõeldud erinevate brauseri-turvaaukude ärakasutamiseks ning toob ära ekraanilasud statistikast nii aukude kui brauserite lõikes. Tähelepanuväärne on see, et pihta saavad augud mis teada juba aastatest 2007-2009 – ja nende hulgas on nii Microsofti, Adobe (PDF) kui Sun’i (Java) probleeme.
Sattusin eelmisel kevadel vaatama üht tuntud IT-hooldusfirma hooldatud võrku ja hakkas silma, et:
- töökohtadel ei olnud peal viimast servicepack’i, kasutusel IE6 (pärast pikka vaidlust tegin julma lükke ja installisin ise igale poole; mistahes jama puhul tehti demonstrativselt downgrade kuna see lahendavat kõik maailma probleemid)
- ei olnud ka Win ja Office kriitilisi paiku muidugi, sest kusagilt oli Group Policy’sse sattunud rida mis kõigil domeeni arvutitel uuendused lihtsalt ära keelas
- viirusetõrje ei olnud eriti adekvaatne (kui raamatupidaja arvuti on aeglane sest miski troojalane möllab siis ma ei saa seda eriti heaks lahenduseks pidada)
- serverit (sh veebiserver) polnud paigatud üle aasta sest C kettal polevat piisavalt vaba ruumi
- ma üldse ei räägi Javast ja Acrobat Readerist siinkohal…
Suhtlesin muideks ka Pertiga kes ütles, et ei tahtnud ilmaasjata paanikat külvata.
Loomulikult ei aita ka paanika midagi (sest mh Acrobati augud on rünnatavad ka juhul, kui järgida mõnede riikide soovitusi kasutada IE asemel mõnda teist brauserit) – aga ettevõttel kus IT-turva pole niisama range kui meie suuremates pankades tasuks oma võrk väga kriitilise pilguga üle vaadata.
Ning mitte unustada, et võrk ei ole kaugeltki ainult arvutid vaid näiteks ka telefonid – nagu näha Postimehe loost mis lõppeb müstilise soovitusega Arvutivõrgu turvalisust tuleks analüüsida kord nelja aasta jooksul (ajee? võttes arvesse seda kuidas mõni VoIP-operaator on hakand jaamadel tulemüüre kinni kruttima “sest ei jõua kõiki kohe uuendada” on vist jällegi tegu laiatarbe-auguga…).
Javeel. Inteka lõpust selline lõik:
KUKU: Kui need Hiina häkkerid oleksid turvaaugu mõne eestlase arvutist üles leidnud, mis pahandust see oleks teinud?
Pert Lomp: Tegelikult, ega seal midagi hullemat ei olnud, reaalselt inimene oma arvutis ei olekski aru saanud, et mingisugune tegevus toimub. Hiina häkkerite mõte oli see, et istutada arvutisse mingisugune pisike programmijupp mida nad vajadusel saavad kasutada mingi korporatsiooni veebisaidi ründamiseks. […]
Halllloooo? Kirjeldatud mittehull tegevus on küberrünne, aastal 2007 räägiti sellega seoses NATO artikkel 5st ja kollektiivkaitsest. Aga see selleks, kes vähegi on teemaga kursis on kindlasti märganud, et “hiina häkkerid” kasutasid auku ennekõike selleks, et pääseda ligi kasutajate arvutis olevale infole – nii “intellektuaalsele omandile” ehk siis kõigile dokumentidele mille lugemiseks kasutajal õigus kui ka tema kasutajatunnustele-paroolidele. Kuuldavasti avastas Google rünnaku, kuna märkas pöördumisi süsteemi poole mis peaks andma õiguskaitseorganitele võimaluse saada piiratud ligipääsu GMaili kasutajakontodele (näha kirjade päiseid, mitte sisu)…
Computerworld kirjutab asjast nii:
Drummond said that the hackers never got into Gmail accounts via the Google hack, but they did manage to get some “account information (such as the date the account was created) and subject line.”
That’s because they apparently were able to access a system used to help Google comply with search warrants by providing data on Google users, said a source familiar with the situation, who spoke on condition of anonymity because he was not authorized to speak with the press. “Right before Christmas, it was, ‘Holy s***, this malware is accessing the internal intercept [systems],’” he said.
(muid lugemisviiteid leiab nt http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Aurora)
Ja see, et Sinu firmas ei ole õiguskaitseks mõeldud tagaust ei tähenda mõistagi seda, et midagi rünnata pole. Brian Krebsi blogist leiab lingid tema Washington Posti aegadel kirjutatud lugudele ja kuna see hakkab pihta alajaotusega Series: Cyber Gangs Fleece Small Businesses siis ei ole vist mõtet pealkirju-sisukokkuvõtteid ümber kopeerima hakata…
Jah, need Krebsi näited käivad kõik USA firmade kohta – nõrgem pangaturva (sest erinevalt eraisikute vastu suunatud rünnetest ei pea pangad ennast firmade puhul vastutavaks), rohkem pappi kontol jne. Aga rünnakud on kõik sihtmärgi-spetsiifilised (sh “rätsepatööna” valminud troojalane mida viirusetõrjed ei võta) ning kui eesmärk peaks olema midagi muud kui pangakonto seisu muutmine ei pruugi sihtmärk teadagi saada, et kogu ta sisevõrk on kuhugi teisele poole maakera kopeeritud.
Ega’s muud, kui jõudu kõigile mitte-paanika-tekitajatele – ilmselgelt haigutab meil suur tühimik igast assapauk-kampaaniate ja reaalset effekti omava teavitustöö vahel. Aga ma katsun nüüd jälle rahuneda ja turvateemal mõnda aega mitte sõna võtta, sest ilmselgelt on tegu täiesti mõttetu ajaraiskamisega…
essee 90st päevast eesti.ee sisulise juhina
Vaadates läbi nimekirja neist kes tahaksid mind Twitteris jälgida jäi silma e_riik kes/mis rikastas minu infosfääri järgmise olulise teadmisega:
Eesti.ee mängus on auhinnaks aknalaua-maitsetaimeded [sic]. Statistika: populaarseim on basiilik, teisel kohal tüümian. Majoraan on kaugel taga. #
… ning veidi allpool, enne otsereportaazhi Kaubamajas algavalt Linna&Padari kontserdilt ja ISKEt:
Otsime riigiportaal eesti.ee’le sisulist juhti. Kuulutus on siin:http://www.ria.ee/index.php?id=30333 #
Kuigi ma ilmselgelt ei kvalifitseeru absoluutselt üheski punktis (ok, peale emakeeleoskuse) ei saanud ma vastu panna kiusatusele vaadata mis on siis see keskkond mida kõigepealt Padari, Linna, Tüümiani ja Basiilikuga reklaamitakse ning mis kohe seejärel vajaks uut visioneerimise oskusega juhti.
Loomulikult hakkab see kõik pihta SUURE LOOSUNGIGA kus öeldakse “kes meie teile oleme ja mis meil täna uudist on” ja pakub mulle peale sisselogimist väikest valikut teenustest mida mul elukaare jooksul vaja võib minna (nt ametlike vormide all leidub võimalus saata TÜ Kliinikumile e-posti ja veel paar asja).
Vähemasti on kõik seal leiduv sujuvalt integreeritud ja tavakasutajale mõistetav:
… ning kasutab aastate jooksul rajatud digitaalse selgroo x-tee võimalusi nagu andmebaaside ristkasutus eesmärgiga vähendada info dubleerimist ja käsitsi sisestamist:
Lisaks hulgaliselt igapäevaselt vajalikku inffi keskmisele kodanikule arusaadavas sõnastuses ja illustreerituna, ent samas hüperlinkidega täiendavale lugemismaterjalile… (vt nt rubriiki Päike. Õhk. Vesi. – meie sõbrad 3kesi)
Kesiganes selle töö saab, soovin siiralt jõudu ning täiendaksin omalt poolt vajalike omaduste nimekirja mõne punktiga:
- oskus arvutit kasutada (kui keegi miski “arendusega” maha saab oleks hea mõte järgi proovida mis see teeb ja kas asjast ka lihtsurelikule tolku on)
- interneti kasutamise oskus (oskab klikkida hüperlinkidel ning nõuab ka alluvatelt nende tekitamist loodavasse sisusse)
- elementaarsed kogemused kasutatavuse testimise vallas (on aidanud oma emal e-hääletada ja e-stat’i kasutada)
- kogemus mõne netikeskkonna rajamisel, mille puhul polnud oluline suur “kasutajate arv” vaid reaalselt neile ostutatavad teenused (palk sõltus sellest kas arendatut ka keegi kasutas)
Aga see essee… Päevade kaupa võiks pihta hakata näiteks nii -
- Vaatan üle keskkonna GA ja sisemised mõõdikud – mida loetakse, mida kasutatakse, sisselogimise määr, esmakordsete sisselogijate määr, tüüpilised probleemid (404, saidisisese otsingu kasutamine, teenuste vead jms). Leian võimaluse hoiduda kuulamast ametlikku briifingut sellest kui hästi meil läheb.
- Kolan läbi kõik teenused ja üritan kasutajana kaardistada keskkonna võimalused. Ei tutvu enne seda senise infoarhitektuuri kontseptsiooniga, maksu mis maksab.
- Mulle hakkab kohale jõudma mis mind selles keskkonnas häirib. Ei küsi veel kes selle usability disainis.
- Kolan ringi mööda e-riiki / e-KOVi ja vaatan kui suur on maailm väljaspool eesti.ee’d. Ei arva, et see kõik peaks eesti.ee sisse kuuluma.
- Katsun avastada infoliike mida pole ei eesti.ee’s ega mujal. Huvitav kas ma saan sellelt positsioonilt selgitada välja, miks ma ei näe kodamigrabaasis mind maanteel peatanud liikluspolitseiniku päringut? Või kui detailne inff õnnestub saada rahvastikuregistrist minu isikuandmete kasutamise kohta?
See on tõenäoliselt viimane võimalus vaadata asju värske pilguga, nii et andestage mu vähene visionäärlus ja rõhuv hoidumine delegeerimisest.
7-12. Aga mida tegelikult vaja oleks? Mitte et see kõik peaks eesti.ee alla käima, aga mis on kodaniku / ettevõtja / jne meelest vajalikud suhtlusprotsessid, kuidas need igapäevaselt nihu lähevad ja mis tunduks loogiline lahendus? Eks tuleb tutvuskond läbi käia…
Siit edasi läheb keerulisemaks, sest sellel eesti.ee nimelisel õnnetusel on omad mõjuvad põhjused täpselt selline olla nagu ta on.
15-19. Ilmselgelt on Basiiliku ja Tüümianini viinud mingi strateegilise arenguplaani elluviimine. Tulemusest on ülevaade olemas, nüüd tuleks pihta saada kuidas selleni on jõutud. Ilmneb, et põhjuseks on interneti-eelse ajastu inimeste poolt seadustesse kirjutatud protsessid, nende digitaliseerimine olukorras kus igaüks tahaks registrit koos eelarvereaga enda poole sikutada.
Koostöö saab olema probleem, seega on vaja tekitada revolutsiooniline olukord. Teate küll, ühed ei taha ja teised ei saa (vms). Veidi häkeradmist aitaks…
22-26. esilehele inff selle kohta mida hea külastaja nüüd ja kohe võiks enda elu parandamiseks teha; stats popimate teenuste kohta avalikuks, sisemised edumõõdikud nende baasil; sõnaline/hinnanguline feedback, soovitavalt kasutades väliseid teenuseid (sotsvõrkude monitooring? bugtrack?); mõni nakkav teenus olemasoleva info pealt (kodaniku info koondpäring koos edit-nupuga mis saadab ametnikele parandused?)
Usutavasti annaks olemasoleva info peale teenuseid tekitada veel, paraku enamus neist pole (a) seadusega kohustuslikud (b) äriliselt huvitavad. Kas siin võiks abi olla mõnest pühendatud code-a-thon’ist vaba õhkkonna ja pizzaga? Dee-vee-loo-peeers, junõu…
29-33. Õigupoolest … eesti.ee peal on alajaotused kodanikule, ettevõtjale, ametnikule – aga kui ma loen/kuulan seda mida nt lombi taga mh riigi läbipaistvuse suunal tehakse siis on selles oluline roll “kolmandal sektoril”. Kõige lahedamad e-riigi täiendused nagu nt e-kool, WLEX ja kogu riigi wifiseerimine on tekkinud väljaspool riigihanget lihtsalt mingite jäärapeade tegevuse tulemusel… a kuidas sellist tegevust julgustada?
Noh, kolmandik valmis. Nüüd tuttu, mu selle aasta ühiskasuliku mõtlemise norm sai just täis
Ja on ilmne, et selle asja puhul peaks motivatsioonikirja koostama mitte kandideerija, vaid RIA. St mida riik tahab teisiti teha, et see asi võiks mõnele kasutajakesksusese-spetsile huvi pakkuda?
ps. nüüd hommikul tahaks mõne punkti siiski lisada, näiteks:
36-37. terminoloogia-häkk – torpedeeriks kõiki seniseid jõupingutusi sõnade nagu seagripp ja emapalk vältimiseks ning sokutaks need sobilikesse kohtadesse eesmärgiga teha riigipoolne nägemus leitavaks
38-39. multikeelsuse-häkk – ilmselt on keegi lihtsalt .po-failid valesse kohta kopeerinud mistõttu toredad e-teenused muukeelsetes versioonides ikkagi eestikeelsed on; delegeerin ülesande asjapulkadele, motivatsioonipaketina lepin Tallinna linnaga kokku avaliku nuhtluspingi sisseseadmise Raekoja platsil kus neljapäeviti antakse nuuti kõigile arendajatele kes vaikimisi mitmekeelsust koodi sisse ei kirjuta (kuna see aitab luua meie innovaatilistele tarkvaratoodetele mingisugusegi võimaluse välisturgudel ning hõlbustab minu edasist tööd e-edu tutvustamisel välisdelegatsioonidele peaks selleks atraktsiooniks kaasama EASi rahasid nii inno-, ekspordi- kui turismiedenduse vallast)
40. ma saan operatiivselt kinga või satun KAPO huviorbiiti kui potentsiaalselt ida- ja/või läänenaabrite mõju all olev isik, sest kui juba politsei.ee alla kuuluv koda-migra-info on rõhutatult tõlkimata siis ilmselgelt olen ma kuristiku serval seistes teinud julge sammu edasi…
otsin testpilte ja trükikogemusega fotograafe
Mul on praktiline huvi kutsuda ühe test-/näidispoogna tegemisele kampa fotograaf/-id, kellel oleks kogemusi piltidega mis kipuvad trükis probleemseks osutuma. Iseenesest võiks ju pruukida midagi pildipangast või ammutuntud skanneritootjate näidiseid, aga vahest saaks koos parema tulemuse ning oleks teineteiselt midagi õppida kah (janoh, mittemiski ei takista sinnajuurde welcome to estonia motiivi kaasamist .
Täpsemalt oleks mul vaja leida pilte näidispoogna jaoks mida trükiks erinevatele paberitele (kaetud, katmata, kergelt kollakas, matt, ühekordselt kaetud mahuline jne) demomaks nüansse mida annab ettevalmistuses korrigeerida ja mis juhtub kui ei korrigeeri või paberi eripäraga ei arvesta, erinevusi ühe- ja mitmekordselt kaetud paberi vahel, kollakast toonist tingitud detailikadu heledamas otsas jms.
Kes on sattunud käima minu prepressikoolitusel teab mida ma räägin nt Altona Testsuite piltide juurde:
Või siis mida ma arvan katmata/ajalehepaberile trükkimise erivajadustest:
Ja siis on mõistagi kõik see mis on mu näidistekohvris, nii trükised kui paberifirmade promomaterjalid millest leiab nii järgitegemist kui vältimist väärivat. Äärmiselt ebatäielik soovide nimekiri ehk “midagi tumedat, midagi heledat, midagi sinist jne”:
- Altona testpildid on mustvalge (hea dünaamika, detail nii veerand- kui kolmveerandtoonis), nahatoon (tume liiga kinni minumeelest), neutraalne hall, pastellid (veerandtoonid), tume pilt, kärtsude värvidega pilt
- väga tahaks, et oleks pooltoonidest tumedamaks mineva objektiga värvipilt – see läheb õpetlikult lamedaks kui punktikasv suur / paber vähem kaetud (must kass pimedas toas), peaks aitama näidata ka vale total ink’iga lahutamise probleemi
- väga hea on ka valge pesu, kollakal paberil määrdub ja kaotab detaili (lisaks läheb nahatoon liiga kollaseks)
- rasked toonid nagu sinine
- tumedad värvid (kipuvad tooni kaotama)
- midagi detailiderohket (pilt läheb udusemaks / lamedamaks kui tuleb rastrit hõredamaks tõmmata)
- katmata paberile sobiv pilt kus detail on pooltoonist heledama poole, sealt edasi tuleb juba täistoon kontrastiks
Kui on huvi siis võiks leppida kokku miski aja, saaks kokku kusagil kus saab seltskonnakesi uurida trükiseid ja projektoripilti ning vaatab mis välja tuleb. Väiksema trükikogemuseta tegeleased kes aitavad mõne vanema CMYK-fotokala kampa meelitada on kah teretulnd, hint-hint
Huvide lahtiütlus: mul on tavaks teha trüki/pilditöötluse valdkonnas koolitusi, konsulteerin hetkel trükikoda Uniprint ning olen sõbralikes suhetes paberimüüja MAP Eestiga.
Antispämmi-eelnõu veebikujul
Mario Sõrm saatis eile laiali lingi Elektroonilise side seaduse ja Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis paraku viitab eÕigusesse kus vajalikud tekstid on ddoc-konteineris mis nõuab vähemalt minusuguselt OSX 10.6.x kasutajalt lugemiseks suurt pingutust (tundub et ddoc klient ei toimi, ainus lahendus logida mobiilID’ga eesti.ee-sse, laadida ddoc üles ja sisu alla) otsustasin korra juba nähtud vaeva muuta ühiskonnale kasulikuks hüveks ning avaldan nii seletuskirja kui eelnõu teksti html-kujul nii ilusti-koledasti kui WP Wordi-teksti pasteerimisega hakkama sai.
Elektroonilise side seaduse ja Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri ja eelnõu
Paar kommentaari kah. Nagu seletuskirjast – aga kahjuks mitte seaduse tekstist – ilmneb jagatakse otseturunduse (mitte enam “kommertsteadaannete”) saajad füüsiliste ja juriidiliste isikute aadressideks põhimõttel mis lubab eesnimi.perenimi@firmanimi.tld käsitlemist nii ja naa ehk autojuhile võib saata opt-out tingimustel rehvireklaami ja sekretärile pastakareklaami, aga vastupidisel ehk töösse mittepuutuva sisuga otseturunduse puhul on nõutav opt-in (ütleme nii, et ilmselgelt oli vaja mingit kompromisslahendust ja see võiks ju olla seeditav). Samas info@ ja firmanimi@ tuleb vist üldse ära kustutada sest tundub, sest neid soovitatakse lugeda juriidilise isiku aadressideks.
Sellisel puhul lähevad hinda hästisegmenteeritud ent nõusolekuta aadressilistid ja see teeb mind tiba murelikuks, sest mul puudub sisuliselt võimalus nõuda oma aadressi eemaldamist algallikast. Esimene idee oleks selline:
- otseturunduslike teadaannete puhul olgu alati välja toodud aadressi allikas (see on niikuinii hea tava)
- füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus nõuda kontaktandmete eemaldamist mistahes allikast
Ma kolmanda poole listide kasutamise täieliku välistamise võimalusse eriti ei usu, aga võib ju proovida enne eelnõu menetlemist saata kõigile riigikogulastele “heas usus” ohtralt majoneesi-pakkumisi ja vaatame mis välja tuleb
Või mis?
wordpress kui sisuhaldus
Mul on viimasel ajal tavaks soovitada igat masti veebivajaduste rahuldamiseks Wordpressi ja sellega käib paratamatult kaasa vajadus vastata küsimusele “a kes teeks?”. Eks me kõik ole ju midagi natuke pusinud ja üks blogimootor ei saa väga keeruline olla… aga tuleb välja, et ma olen ära harjund Dreamhost’i standardinstalliga mis lisab hulga vajalikke pluginaid (mida ma automaatselt oma lemmikutega täiendan), põhjadega mille autorid kasutavad widgeteid ja on näinud ette vajadust teha erifunktsionaalsusega alamlehti… ja ma olen õppinud selgeks XML-RPC API kasutamise, et tuua üle sisu nt vanast veebist.
Ja selle käigus on hakanud tekkima checklist asjadest mida peaks ühtemoodi mõistma. List täieneb ajas ja kommentaarid/soovitused teretulnd, samuti nagu viited firmade/gurude kohta Eestis kes võiksid asju sedamoodi teha (eneseahaipimine lubatud).
- WP install peab suutma ennast ja pluginaid adminn-paneelilt uuendada
- WP install peab olema turvaline (ma ei pea ju siia linkima seda?)
- minu wordpressi vidinate standardvaliku leiab siit ja ma üllatun pahasti, kui neid pole (vahest peaks midagi lisama/muutma?)
- keelevahetust teeb WPML (või on parem pakkumine?)
- template kasutab widgeteid, evib alamlehtede stiile, on üldküsimustes SEO-optimeeritud (kui hästi läheb saab seadetest panna paika olulisemad seadistused ning all-in-one-seo pluginat pole vaja)
- template tegija on suutnud leida praktilised rakendused rubriikidele, tagidele, linkidele, postitustele ja lehtedele
- template tegija on mõelnud kaugemale üldisest kujundusest ja mul on postituse sees kasutada läbimõeldud tüpograafia – alapealkirjad, munadega listid, väljatõstega tsitaadid jms
- … ja loomulikult on koodi vaadates näha, et wp codex on ammu läbi loetud & mõistetud mis saab teha sandardvahenditega ja mis tuleb pista oma functions.php’sse
Misveel? Ma olen hetkel seda usku, et hea põhja saamiseks on sageli mõtet alustada tasulisest e premium-template’ist mis enam-vähem eesmärgiga sobib (kuigi kindlasti võib leida ka kommunaalselt aretatud võimekaid põhju, nt blogiformaadi puhul getk2.com) ja seda vajadust mööda timmida (kuna olen sattunud Brian Gardneri fänniks siis pean loomulikuks, et kujundusega tuleb kaasa layeritega originaal-PSD ja foorum kus nõu küsida/bugisid raporteerida).
url wide web
Vahel ikka küsitakse “mis sa meie veebist arvad” – mõnikord raha eest, teinekord niisama jutu jätkuks. Ja mul on üks lihtne checklist mille ma kribinal-krabinal läbi käin… mispeale tuleb välja, et ma olen vist seltskonnas veebiarendaja+klient+mina ainus kellel see varuks on ning edaspidi vajub teema kiiresti kokku või siis tuleb hakata kliendi raha eest arendajale selgeks tegema mis ja kuidas. Ega mul raha vastu suurt midagi olegi ning isegi mehine i’tähh on kehval ajal toeks, aga töö on umbes sama produktiivne nagu k-reisisaatjal ning see on mõnevõrra masendav võrdlus. Lisaks peaks kuidagi kodumaist produktiivsust tõstma ning seda võiks teha ka muudest vahenditest kui tööjõukulude kokkutõmbamine.
Checklist ise on üldjoontes järgnev, sekka mõned selgitused (sellises… rants&raves stiilis, andmaks edasi tundeid mis järjekordse samu vigu kordava veebi kohtamisel tekivad):
- kas Google Analytics on olemas? (viitab sellele, et vähemalt teoorias on keegi huvitatud veebi efektiivsusest)
- kas Eesti otsimootorite tugi on lisatud? (see kes GA koodi lisas mõtles veidi selle peale, mida klient sealt statistikast ka vaadata võiks)
- ega ometi pole lisatud kõiki Eesti otsimootori-laadseid saite? (see kes GA koodi lisas on kunagi ka ise GA’sse vaadanud ja teab, et peale neti.ee statistiliselt olulisi kohalikke otsimootoreid pole; tõsi, mõned 1182-tüüpi saidid võivad olla lisatud soovist tõestada nende mittetoimivust – sellisel puhul võiks arvata, et saidiomanik on selle teemaga ka kurssi veetud ning teeb kataloogi-müügimehele kiirelt tuule alla ja oskab mulle seda protsessi ka (kahju)rõõmsalt kirjeldada)
- kas <title> sisaldab ainult saidi/firmanime kõigil lehtedel (kui jah siis pole arendaja eladeski hoidnud korraga lahti mitut brauseriakent)
- kas <title> küll erineb lehelt lehele, aga koosneb jadast slogan – firmanimi – rubriik – rubriik -rubriik – lehepealkiri (arendaja pole eladeski vaadand kuidas see Googles välja näeb, titlet kuvatakse ca 55tm; tõsi, selline title lubab GA’s title järgi lehti sortida, aga veebi ei tehta ainult analüütika jaoks)
- kas <title> on midagi stiilis lehepealkiri – rubriik – firmanimi (tubli, luurele küll veel ei läheks aga vähemalt õlled võiks teha)
- <title> vähesed tähemärgid on tõlgendatavad kui antud alamlehe slogan (see eeldab juba mootori võimalusi + kliendi/sisutoimetaja pädevust; õlled minu poolt, pärast võib veidi luurata kah, aga soovitavalt oma tagalas)
- meta description puudub (pole implementeeritud, võib olla erinevaid põhjuseid)
- meta description olemas aga tühi või sama mis keywords vms imelik, läbi saidi (arendaja pole pihta saanud mida selle välja sisuga tehakse, loeb nt http://googlewebmastercentral.blogspot.com/2007/09/improve-snippets-with-meta-description.html – rõhutatult aastaarvuga URL - ja teeb mulle seejärel kiiresti õlled välja)
- meta description olemas ja moodustab <title> slogani juurde täiendava kutsuva teksti (õlled minult, heameelega arutaks kuidas selline areng mõjutas Google Webmaster Tools’is nähtavat mitte-esikoha-sõnade klikitavust ja piiluks numbreid)
- meta keywords – vt Priidu juurde ja sealt kommentaaridest minu lugemissoovitusi http://www.dreamgrow.ee/2918-keyword-metatagi-pole-vaja
- id=123 asemel on kasutusel inimloetvad URLid (tubli!)
- inimloetavad URLid toimivad ilma ilmselgete probleemideta läbi saidi, ei tekita erinevatel URLidel serveeritavat sisu või kui tekitavad siis on see probleem rel=canonical abil taandatud
- inimloetavad URLid on kenasti /keel/üldisem/täpsem-alajaotus, ei pruugi päris täpselt vastata lehe pealkirjale aga on ilmselgelt läbimõeldud (ning arendaja ülteb seda listi kliendile näidates “kusjuures kui te URLi muudate hakkab vana automaatsele 301-redirectima uue peale”, tõsi veidi arusaadavamas keeles; õllede kõrvale on valmis arutlema Jon Udelli loo http://blog.jonudell.net/2009/08/31/the-joy-of-webscale-identifiers üle ning ei jäta mainimata, et luges juba aastal 2004 ka sealviidatud Tom Coates’i postitust ning noogutas elavalt kaasa)
- kui URL pole inimloetav ja mõistliku hierarhiaga a la /keel/rubriik/artikli-pealkiri siis on see vähemalt antud kampa _trackpageview’ga (kui pole siis ilmselgelt pole arendaja kunagi pidanud käsitsi tegema hiinlase tööd ja kontrollima mis on need 50 enimkülastatud lehte, 50 landingpage‘i, 50 exitpage‘i jne)
- lehekülje print-versioonid ei tule otsimootoris välja eespool päris-lehekülgi (siiski: 0.1 punkti ehk lahja keefiri saab arendaja kirja juhul, kui kuvatav print-lehekülg on korraga printimiseks sobilik ja samas lingib nt logoga tagasi päris-lehele)
- pealkirjad on kenasti tähistatud h1…h6 abil (abiks nii otsimootorile kui nägemispuudega inimeste ekraanilugejatele)
- mitmekeelse lehe puhul lingib X-keelne alamleht keele-valikust kenasti Y-keelsele samasisulisele lehele (eeldusel, et see on juba loodud)
- robots.txt olemas, ei keela nimme või kogemata kogu saidi indekseerimist, viitab sitemap.xml’ile
- sitemap.xml on olemas, automaatselt genereeritud, adekvaatne
- vaadates Google Analyticsisse on näha, et sisevõrk on excluded (sageli on 20% liiklusest omad; tõsi kohati nt väga suure firma puhul võib olla vaja ka seda uurida miska parem takkajärgi segmenteerida, suurtel niikuinii omanimiline IP-vahemik)
- ja vot siis on eriti tore veel vaadata ka Google Webmaster Tools’i (ja mitte näha seal teadet, et veeb on indeksist eemaldatud kuna veebimeister/majutaja on sinna pistnud varjatud linke stiilis parim-ee-pesumasinad)
Nimekiri pole mõistagi lõplik ning hinnangud kaugeltki absoluutsed – aga annab üsna tõese pildi masendavast olukorrast. A la üle 100kg, armastab õlut ja seapraadi, suitsetab, ei liigu = kõrge südame-veresoonkonna haiguste risk.
Kes tahab vähemnorivat nimekirja võib ette võtta Google’i õpetuse Search Engine Optimization Starter Guide, sisaldab korraga nii viiteid tehnilistele lahendustele kui illustreerivaid näiteid ja peaks olema loetav ka veebisaidi tellijale. Arendaja võiks aga ette võtta ühe hoopis teisel eesmärgil kirjutatud teksti: HTML and XHTML Techniques for WCAG 2.0 räägib sellest kuidas muuta veeb kasutatavaks ka puuetega inimestele (mis on muideks vähemalt riigiasutuste puhul ka kohustuslik), aga enamus seal kirjas olevast sobib kenasti ka otsimootorite aitamiseks.
peatus aju tegevus
Outdoor reklaamib mulle mingit peatus.ee nimelist saiti.
Tippides brauserisse (mis automaagiliselt www-d ei lisa) tuleb välja, et sellist aadressi ei ole olemas. Tõenäoliselt loodavad nad, et see paneb mind mõtlema “tramvõi” ning otsustama rööbasühistranspordi kasuks.
Läheks siis linna. Algus Hõimu (Tallinna linn), sihtkoht Viru (Tallinna linn). Lähim pakkumine 119 Lehetu – Turba – Riisipere – Harutee – Tallinn kell 7:23. Et mida? Tõsi, ilmneb, et kui lepiks ümberistumisega (???) on ka sihtkohad “Viru keskus 1″ kuni “Viru keskus 6″ kuhu saab bussiga number 18 mis peaks väljuma kell 23:57 mu akna alt (sõltuvalt peatuse numbrist erineb tiba kohalejõudmise aeg). Hmm, tõepoolest, kell on 23:58 ja hetk tagasi oli akna taga bussi kuulda. Järgmine? Teen refresh. 23:59 – 18ga Naaritsa peatusesse (ehk linnast välja), sealt kõndida Rohulasse ja siis 224-ga Virusse. Veel hetk hiljem ja… järgmine võimalus on 5:13 – 18-ga Estoniasse ja sealt jala Virusse või siis 18-ga Kosmosesse, siis jala Kosmosesse (jajah) ja sealt tramm 2-ga (mis muidu sõidab Koplist Ülemistesse aga sedapuhku Pärnu mnt depoost Ülemistesse; iseenesest muidugi hea teada, et ka selline teel-orbiidile tramm peatusi teeb) Virusse. Ehk ajakohaste võimaluste pakkumine käib sekundi pealt (eeldades, et ma suudan end siit diivanilt mingi murdosa sekundiga liikuma sundida) aga puudub elementaarne sihtpunktide optimeerimine, võimalus vaadata sõiduplaani mind huvitavas dimensioonis (a kui ma peaks trepist alla minema? jah ma saan panna paika väljumise kellaaja aga miski what-happens-next perspektiiv oleks äärmiselt abiks langetamaks ajakriitilisi otsuseid stiilis väike kohvilaks vs 5 minutit varem uimasena kohal; rääkimata sellest, et äkki võiks väljub aja asemel anda saabub aja).
Ja kui avada kogemata otsingust liini graafik (java-popup) vahetab brauseri back-nupp popupi alla jäävat lehte navigeerides sind krt-teab-kuhu (sest kõik toimub tervet ekraani katva popupi all).
A interfeisi nurgad on muidugi ümmargusemad kui kunagi varem. Ja URL on nunnum (kui see massidesse läheb kukub tallinn.ee külastatavus kivina… mis sest, et seal on miski sigakeeruline võimalus navigeerida järgnevate busside vahel).
Ja põhjamaade parim pealkirjanik olen muidugi mina Või siis lihtsalt pole aprillist saadik olnud ühtki pealkirjaväärilist teemat…
pärnu turunduskonverents, mõned töötoad ja e!pr
Eelmise nädala hullumaja hakkab läbi saama (lisaks reklaam-turundus.net’i loomise tinginud ÄP seminarile oli positiivse üllatusena veel ka paar “kinnist” esinemist konkreetse firma seltskondadele mis on ju v. tore) ja võiks paar asja kirja panna.
- ÄP “Netiturundus Peeter Marveti ja Linnar Viigiga” tuli ca 60 maksvat külastajat mis peaks kehvema aja kohta hea tulemus olema. Aga oluliselt lahedam on see, et meil kukkus vist päris hea formaat välja (Linnar turundamisest digital nativ’itele ning konkreetsetest firmadest kes on leidnud huvitavad e-turunishshid; mina reklaam-turundus.net näitel veebisaidi püstitamisest, reklaamist ja analüütikast; ühiselt koos osalejatega kommenteerisime nende veebe ja pakkusime soovitusi mida teisiti teha või mida ülejäänud võiksid näpata). Eriti see viimane kolmandik osalejate veebide põhjal – probleemid on korduvad ning selline saaliga koos rappimine paneb vahest kõiki ka pärast seminari ka midagi muutma. Tagasiside hulk pärast seminari on märkimisväärne, tundub et midagi sai vahelduseks ka õieti tehtud. Formaati oleks vaja edasi arendada, on juba mõtteid (ja koostööpakkumisi).
- Järelkajaks varasematele Google Apps postitustele (et kuidas ikka kui teenusepakkuja on kaugel)… loomulikult juhtus nii, et seminari jaoks Adwords’i demokontot konfides sattus see Google’i reviewsse ning ei ilmutanud terve lihavõtte mingit reklaami. Support võttis kah liha ja ei kõssanudki. Sain asja käima tänu altex’ile mis on sertifitseeritud AdWords-partner, nende 2nd-level-support ligipääs toimis ca tunniga. Moraal – kui kusagil saab ennast partneriks/eksperdiks sertifitseerida siis tee seda või vaata, et sinu allhankijad oleksid. Teen endale kohe ka Google Appsi partneri ära igaks juhuks.
- Panin kokku GMaili peale kolimise protsessi kirjelduse (tegevused, ajapunktid jne) mis peaks sobima selle teenuse pakkumiseks.
- Kuna altex aitas mul AdWordsi korda saada siis oli minul aega (viisaka vastuteenena) läbi hüpata Pärnu Turunduskonverentsi nimel korraldet ajaveebnike ürituselt (meeldiv võimalus lobiseda, kohata mõningaid inimesi kellest seni ainult URLi teadsid; lisaks sain SmartAds’i kampa oma reklaam-turundus.net testi). Kui veel mõni aasta tagasi polnud peavoolu-üritustel netiturundusest halli haisugi, leiab esinejaid Google’ist Stenbocki majani:
• MIDA INIMESED INTERNETIS TEEVAD?
Anni Ronkainen, inimeste Internetitarbimise tundja, Google
• E-TURUNDUSE MÜÜMINE JUHILE
Craig Hanna, e-turunduse spetsialist UK’st
• KAS MAJANDUSLANGUS TAPAB TRADITSIOONILISE ÄRI VÕI E-ÄRI?
Aivar Paalberg, mõtleja tüüp, Eesti arvutitootmise kuningas, Enter IT-market
• VÄIKE KULU, PALJU KASU – OSALUSVEEBI KOGEMUS
Hille Hinsberg, teeb riigiasjades kaasarääkimise lihtsamaks, Riigikantselei
Epp-Kristiina Keerov, tulihingeline veebiturundaja, Altex Marketing
- Muideks, otsige Googlist “pärnu turunduskonverents” ja te näete reklaami mis justnagu viiks turunduskonverentsi lehele. Aga ei vii, hoopis konverentsid.ee esilehele. Reklaami alla olev konverentsid.ee/turundus2009 kuvab lehte mis on justnagu nuditud esileht, nüüd torkab eriti silma pealkiri “Sünoptikute kevadpäevad”. Tundub, et lisaks ajaveebnike üritusele oleks pidanud ka kampaaniaveebi tegema – oleks mh pannud ettekannete kirjeldused URLile mis ei ole http://konverentsid-ee.z132.zone.ee/?nodeid=3&lang=et&item=14502 jne. Aga noh, võta parem altexi eripakkumine (neile kes pole varem turunduskonverentsil käinud) ja tõesta konverentsidele, et neid saab paremini müüa kah
- Ja kui juba müügiks läks… siis selle esimest-korda-turunduskonverentsil eripakkumise kasutaja saab lisaks ühe koha mõnele altexi selle aasta e!turunduse kursustest. Kuigi nimekirjast hekel veel ei paista, siis 18. juunil on tulemas E!PR David Phillips’iga ja kerge kauplemisega pidavat saama tasuta kohta ka seal pruukida. David on ka varem Eestis esinenud, mh Turunduskonverentsil, aga seal pidi ta natuke liiga mainstream-juttu tegema – sedapuhku siis väiksemale ringile ja oluliselt sisulisemalt.
- On karta, et ma olen ise kah 14 mail Pärnus, sest altexil on seal töötuba ning mind on palutud veel ühte töötuppa appi. Äkki on kellelgi mind ka 15ndaks vaja?
- Veel reklaam-turundus.net teemal – Andrus küsib Miks promovad “netiturundajad” hostingut, mis tegelikult on crap? Tõepoolest, tehnokratt.net (jt mu saidid, sh podcast.kuku.ee) olid siiani selle 10$/kuu paketi peal ja olgem ausad, tegemist EI OLE suurte veebide jaoks mõeldud pakkumisega. Paraku on päris paljude Eesti firmade puhul veebilehe külastatavus mõõdetav sajakonna visiidiga päevas ja Dreamhost’i mugav konf minu hinnangul igati oluline väärtus. Lisaks upgradesin oma konto soovituse skaleeruvuse testiks Dreamhost PS peale, jookseb kenasti minimaalse ressursi ehk 150MB garanteeritud mälu peal (15$ kuus lisaks). Üleminekul olid pisikesed jamad mis nõudsid suppordi kasutamist ning vastuse lihavõtte-lääg ajas natuke harja punaseks… aga ei midagi sellist, mis paneks asja crap’iks kutsuma. Dreamhost’i soovitas mulle kunagi Jaanus Kase kes kah siiamaani seal, hola.ee kommentaaridest nähtub et ka Peep “internetmarketing” Laja (todo-listis on muideks Peebu veebikurusendusega tutvumine… lähipäevil). Tegelikult oli mul huvi testida/demoda ka affiliate-turundust, miska kes tahab võib regades anda discount-koodiks “tehnokratt” ning saab esimesest aastast 50$ alla (võib ka võtta ühe eluaegse lisadomeeni ja tiba vähem alla). Saadud raha kasutan mõistagi heategevaks otstarbeks (finantseerin laste ja enda WoW-kontosid kampaania “hea isa mängib koos lapsega” raames ning ostan lindudele sihvkasid .
- Jah ma tean, et Google Analytics API on lansheeritud. Vaja oleks kirjutada spekk uue metrix.ee jaoks ja vaadata kas oleks huvilisi projekti taas-elustamist toetama.
petsi ja linnari seminar… ning veidi abi vaja
Järgmisel nädalal teeme Linnar Viigiga ÄP seminari – Linnar räägib kasutajate harjumustest ja profiilidest, netiturunduse postisioneerimisest firmas ja seostamisest klassikalise turundusega; mina tekitasin aga saidi Reklaam ja turundus internetis mis peaks illustreerima nii kampaania-saidi loomist, analüütikat kui reklaamimist (osalejad saavad ka kõik vastavad ligipääsud), lisaks rapin ka veidi osalejate veebe toomaks välja soovitusi järgmiseks või vältimiseks.
Nimelt olen ma piisavalt palju rääkinud mida peaks tegema, aga kuna sageli jäävad kuulajatel head ideed rakendamata kuna puudub üks puust&punaseks näidis mida ITle/veebimeistrile nina alla susata – siis katsun sedapuhku kõik seminaril soovitatava ka elusast peast osalejatele kätte anda. Ehk siis WP adminn, Adwordsi konto, Postimehe reklaamikliendi-konto mida näeb maksev klient jne. Krediitkaardi ühendan seminari ajaks muidugi AdWordsi konto küljest lahti ning loodetavasti suudan ka muud turvariskid maandada
Nagu domeenist reklaam-turundus.net märgata olen ma alustanud AdWords’i võtmesõna-tööriista (üle)ekspluateerimisest, majutus on mõistagi koos minu ülejäänud saitidega Dreamhost‘is (sinna peaks suutma konto teha ja domeenid osta ka keskmisest arvutikaugem marketroid), kujunduseks üks Brian Gardner’i tasulistest põhjadest, küljes pluginad mugavaks GA-kasutuseks jne… Jaloomulikult mõnevõrra adwords-reklaami, aga ka oi.ee, postimees.ee ja vahest veel üht koma teist (kõik kenasti kampaania-tagidega et oleks ilus analüütikat vaadata). Ahjah, ja ÄP seminaride veebis olev registreerimis-pipeline sai külge korraliku alamlehtede tagimise ning analüütika poolel funneliga goal’i (jah, erandlikult läheb ka see seminari-osalejatele näidatavale kontole).
Kuna kõige selle juures on palju häkerdamist siis juhul kui kellelgi lgp blogilugejatest on (a) huvi neid ligipääse juba enne seminari testida/kommenteerida (b) veendumus, et midagi tuleks hoopis teisiti/paremini teha – siis oldagu lahked ja kommenteeritagu (ligipääse saab küsida Skype-kasutajalt petskratt). Kui soovitus väärtuslikuks osutub lingin kindlasti reklaam-turundus.net pealt ja viitan esitluses muidugi kah
-
Viimne veerg
Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Igastahes tõenäosus siit midagi uut leida on pea olematu. Kommentaarid suletud. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.
ISSN 1406-8761
XML & arhiivindus
Mis see on?
Uus audioarhiiv (vana)
podcast.kolhoos.ee
tv.tehnokratt.netMuud tarvilikku
oldversion.com
whatismyip.com
tomshardware.com
dnsstuff.com
bootdisk.com -
Delicious